Katusekattematerjale on palju ning esmapilgul võivad need tunduda üsna sarnased. Tegelikkuses on aga igal materjalil oma tehnilised eeldused, piirangud ja hooldusvajadus, mis mõjutavad nii katuse vastupidavust kui ka selle pikaajalist toimimist.
Selles postituses anname ülevaate levinumatest katusekattematerjalidest ning selgitame, millistele katustele ja tingimustele need sobivad. Lisaks toome välja millised on nende peamised plussid ja miinused ning milliste tehniliste asjaoludega tuleb valiku tegemisel arvestada.
See postitus aitab sul mõista, kuidas erinevad katusekatte lahendused tegelikult töötavad ja millal võib üks või teine materjal osutuda probleemseks.
Kivikatus (betoon- ja savikivi)
Kivikatus on Eestis üks levinumaid katusekatteid, eelkõige oma vastupidavuse ja klassikalise välimuse tõttu. Samas on tegemist materjaliga, mille puhul mängivad tehnilised eeldused väga suurt rolli ning kõikidele hoonetele see lahendus ei sobi.
Kellele kivikatus sobib?
Kivikatus sobib eelkõige viilkatustele, millel on piisav katusekalle, ning hoonetele, mille kandekonstruktsioonid taluvad suuremat koormust. Tegemist on lahendusega omanikele, kes eelistavad pika elueaga katust ega otsi kõige soodsamat varianti.
Hinnatasemelt paikneb kivikatus üldjuhul kallimas klassis nii materjali kui ka paigalduse mõttes. Samas nagu ka kivikatuste tootja Benders Baltic enda artiklis välja toob, on hinnad tänasel päeval rohkem ühtlustunud, kuna lisaks savile tehakse katusekive nüüd ka betoonist, mis on oluliselt odavam lahendus.
Miks on katusekalle kivikatuse puhul kriitiline?
Kivikatus ei ole veetihe kattekiht ning teatud kogus vett ja niiskust pääseb alati kivide vahelt läbi. Seetõttu on katusekalle kivikatuse puhul kriitilise tähtsusega. Sõltuvalt tootjast ja kivimudelist algab minimaalne soovituslik kalle enamasti 15 kraadist.
Kui kalle on piisav, liigub vesi kivide pealt kiiresti ära ning aluskate toimib vaid täiendava turvakihina. Liiga väikese kalde korral jääb vesi kauem kivide alla pidama ning koormus kandub aluskattele, mis ei ole mõeldud pidevaks vee juhtimiseks. See suurendab nii lekete kui ka niiskuskahjustuste riski.
Kivikatuse plussid
- õigesti paigaldatuna väga pikk eluiga
- hea heliisolatsioon, mis eriti oluline katusealuste eluruumide puhul
- vastupidav UV-kiirgusele ja temperatuurikõikumistele
- üksikuid kive on võimalik vajadusel eraldi vahetada
- ajatu ja väärikas välimus
Kivikatuse miinused
- vajab piisavat katusekallet
- suur kaal, mis võib nõuda konstruktsioonide tugevdamist
- paigaldus on ajamahukam ja kallim
- ei ole hooldusvaba lahendus
Kivikatuse miinused
Kivikatus vajab perioodilist hooldust. Aja jooksul on vajalik katuse pesu, samblatõrje ning rennide ja veeäravoolude regulaarne kontroll. Hoolduse puudumine ei põhjusta tavaliselt kohest lekkimist, kuid kiirendab katuse vananemist ja halvendab märgatavalt selle välimust.
Plekk-katus
Plekk-katus on Eestis väga levinud katusekattematerjal, peamiselt oma väikese kaalu, paigalduskiiruse ja laia kasutusala tõttu. Samas on plekk-katus lai mõiste, kuna erinevad plekk-katuse tüübid käituvad tehniliselt üsna erinevalt.
Profiilplekk
Profiilplekk on laialt kasutusel nii elamutel kui ka abihoonetel. Paigaldus on kiirem ja lihtsam ning nii materjal kui ka töö on reeglina taskukohasemad. Visuaalne tulemus on tehnilisem ja industriaalne, mistõttu sobib see hästi olukordadesse, kus hind ja funktsionaalsus on olulisemad kui detailne viimistlus.
Valtsplekk
Valtsplekk on traditsiooniline ja visuaalselt rahulikum lahendus, mida kasutatakse nii uusehitistel kui ka renoveeritavatel hoonetel. See sobib hästi nii järsema kui ka mõõdukama kaldega katustele, kuid eeldab korrektset aluskatet ja väga täpset paigaldust. Paigalduse kvaliteet mõjutab valtsplekk-katuse toimimist ja välimust otseselt.
Valtsplekk paikneb hinnatasemelt üldjuhul kallimas klassis kui profiilplekk, eelkõige töömahukama paigalduse tõttu.
Toode AS on kirjutanud käsivaltspleki ja klassik-profiilpleki erinevustest sisuka artikli.
Millistele hoonetele plekk-katus sobib?
Plekk-katus sobib viilkatustele väga laias kaldevahemikus ning on hea valik hoonetele, mille konstruktsioon ei talu rasket katusekatet. Tänu väikesele kaalule kasutatakse plekki sageli ka vanemate hoonete renoveerimisel.
Plekk-katuse plussid
- väike kaal
- lai kasutusala erinevate kalletega katustel
- kiire paigaldus
- suur profiili- ja värvivalik
Plekk-katuse miinused
- võrreldes kivikatusega kehvem heliisolatsioon
- kondensatsiooni tekkimise risk, kui kihid ei ole õigesti lahendatud
- väga suur sõltuvus paigalduse kvaliteedist
- odavamad materjalid on mehaanilistele vigastustele tundlikumad
Aluskihi ja ventilatsiooni roll plekk-katusel
Plekk-katus on veetihe katusekate, kuid see ei vähenda aluskihi ja ventilatsiooni tähtsust. Plekk-katuse pikaajaline toimimine sõltub suurel määral sellest, kui korrektselt on lahendatud katuse kihid ning kuidas on tagatud niiskuse väljapääs konstruktsioonist.
Kui aluskate või ventilatsioon on valesti lahendatud, tekib kondensatsioon pleki alumisele küljele ning niiskus ei kuiva konstruktsioonist välja. See võib viia puitdetailide kahjustumiseni ja lühendada kogu katuse eluiga.
Plekk-katuse hooldus ja eluiga
Plekk-katus vajab suhteliselt vähe hooldust. Piisab regulaarsest visuaalsest kontrollist, rennide ja äravoolude puhastamisest ning vajadusel katte pesust. Kvaliteetse materjali ja korrektse paigalduse korral on plekk-katus vastupidav ja pikaealine lahendus, kuid odavaima variandi valik võib selle eluiga märgatavalt lühendada.
Eterniit (tänapäevane kiudtsementlaineplaat)
Eterniit on katusematerjal, mille puhul tekib sageli segadus, kuna sama nimetuse all mõeldakse nii vana asbestiga eterniiti kui ka tänapäevast kiudtsementkatust. Tegemist on tehniliselt ja ohutuselt täiesti erinevate toodetega.
Tänapäeval kasutusel olev eterniit ei sisalda asbesti ning vastab kehtivatele nõuetele. Oluline on eristada vanu eterniitkatuseid, mille käsitlemine ja eemaldamine on reguleeritud, ning uusi kiudtsementkatuseid, mida kasutatakse uusehitistel ja renoveerimistel. Need kaks lahendust ei ole omavahel võrreldavad ei tervise-, paigaldus- ega kasutusomaduste poolest.
Millistele katustele eterniit sobib?
Tänapäevane eterniit sobib viilkatustele, millel on piisav kalle (alates 15°), ning hoonetele, kus soovitakse rahulikku ja tagasihoidlikku välimust. Sageli valitakse eterniit kivikatuse alternatiivina olukordades, kus otsitakse veidi soodsamat lahendust.
Hinnatasemelt paikneb eterniit üldjuhul keskmises klassis, olles soodsam kui kivikatus, kuid kallim kui kõige lihtsamad plekk-lahendused.
Eterniitkatuse plussid
- hea vastupidavus ilmastikutingimustele
- väiksem kaal võrreldes kivikatusega
- parem heliisolatsioon kui plekk-katusel
- ühtlane ja rahulik välimus
- ei sisalda asbesti
Eterniitkatuse miinused
- plaadid on haprad ja vajavad hoolikat käsitlemist
- paigaldusvigade parandamine on keerulisem
- ei sobi visuaalselt igale arhitektuurile
Eterniitkatuse hooldus ja vastupidavus
Eterniit ei ole hooldusvaba katusekate. Aja jooksul koguneb pinnale mustus ja sammal ning võib tekkida vajadus katuse pesuks. Samuti tuleb jälgida kinnituste seisukorda. Õigesti paigaldatud ja hooldatud eterniit on vastupidav ja pika elueaga lahendus.
Bituumensindel
Bituumensindel on katusematerjal, mida kasutatakse eelkõige eramajadel ja keerukama kujuga katustel. Tegemist ei ole universaalse lahendusega, kuid õigetes tingimustes ja korrektse paigalduse korral võib see olla toimiv valik. Eestis ei ole see katusekattematerjal väga levinud.
Millal on bituumensindel mõistlik valik?
Bituumensindel sobib viilkatustele, millel on piisav kalle (alates 10°), ning katustele, kus on palju murdeid, liitekohti ja läbiviike. Sageli valitakse see materjal visuaalselt rahulikuma ja pehmema katusekatte sooviga.
Hinnatasemelt kuulub bituumensindel üldjuhul taskukohasemasse või keskmisesse klassi, sõltuvalt valitud tootest ja aluspinna lahendusest.
Aluspinna ja aluskihi roll bituumensindli puhul
Bituumensindli puhul on aluspind üks olulisemaid tegureid kogu katuse toimimise juures. Katuse aluspind peab olema jäik, sile ja piisava kandevõimega. Kui aluspind ei ole piisavalt tugev või tasane, kanduvad probleemid kiiresti katusekattele ning võivad viia pragude, lainetamise või lekkimiseni.
Bituumensindli plussid
- sobib hästi keeruka kujuga katustele
- vaiksem vihma ja rahe korral kui plekk-katus
- üldjuhul soodsam kui kivikatus
- pehme ja tagasihoidlik välimus
Bituumensindli miinused
- lühem eluiga võrreldes kivikatuse ja kvaliteetse plekk-katusega
- tundlikum UV-kiirguse ja temperatuurikõikumiste suhtes
- väga sõltuv aluspinna ja paigalduse kvaliteedist
- vajab regulaarsemat hooldust
Bituumensindli hooldus ja eluiga
Bituumensindel vajab regulaarset visuaalset kontrolli, samblatõrjet ja vajadusel pesu. Tegemist on lahendusega, mille puhul tuleb arvestada lühema eluea ja suurema hooldusvajadusega võrreldes mitmete teiste katusekatte materjalidega.
Kuidas teha õige katusematerjali valik?
Õige katusematerjali valik algab hoone tehniliste eelduste põhjalikust hindamisest, sest materjal tuleb valida katuse kuju, kalde ja konstruktsiooni järgi, mitte vastupidi. Just katuse kuju ja kaldenurk määravad, millised katusekatted üldse sobivad, ning kui kalle ei vasta materjali tehnilistele nõuetele, ei ole tegemist kompromissi, vaid valesti toimiva lahendusega.
Katusematerjalide kaal võib märkimisväärselt erineda, mistõttu tuleb enne lõpliku valiku tegemist veenduda, et konstruktsioonide kandevõime on piisav ning et renoveerimise korral ei lisata hoonele koormust, millega ei ole varem arvestatud.
Samuti ei koosne katuse hind üksnes katusekattest, vaid olulist rolli mängivad ka aluskihid, konstruktsioonid, läbiviigud ja paigaldustöö maht ning hilisem hooldusvajadus, mistõttu tuleks eelarvet hinnata kogu lahenduse lõikes.
Kui tekib kahtlus, tasub enne otsust küsida nõu
Katusekattematerjalide valikul ei määra tulemust üksik omadus, vaid see, kuidas materjal sobitub katuse kuju, kalde ja konstruktsiooniga. Sama lahendus võib ühel katusel töötada hästi ja teisel tekitada probleeme.
Kui soovid oma katuse puhul hinnata, millised lahendused on tehniliselt mõistlikud ja millised mitte, võta meiega ühendust ja küsi nõu. Sageli piisab juba varasest arutelust, et selgeks teha, millised variandid on realistlikud ja millised jäävad ideetasandile.
